Mängimine soodustab õppimist selle kaudu, et stimuleerib kogu keha ja jätab närvisüsteemi õpikogemusest mälestuse. Mängimisega kaasnev kehaline aktiivsus parandab mälu ja õpetab loomingulist mõtlemist.
” Ideaalis peaks mänguväljakute kujundamisel konsulteerima lastega – Pirkko Siklander, 2019
„Mängimine on laste viis eelnevalt õpitut töödelda ja rakendada. Mängimisel kasutatakse kujutlusvõimet ning õpitakse mõistma mustreid ja põhjuse-tagajärje seost. Mängimine on loomingulise mõtlemise, rutiinidest väljumise ja uute lahenduste leidmise tegevusväli,“ ütleb õppimise uurija ja Oulu ülikooli dotsent Pirkko Siklander.
Üks loomingulise mõtlemise hea näide on laste võime muuta oma ümbrus sobivaks igale mängule, mida nad tahavad mängida. Mängimine õpetab lastele ka füüsikaseadusi ja põhilisi eluks vajalikke oskusi.
„Mängimine aitab lastel emotsionaalselt areneda, õpetades neid näiteks tundma erinevaid emotsioone ja neid kontrollima. Strateegiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskus paranevad tänu sellele, et tuleb välja mõelda viise, kuidas mängu jätkata, kaaludes iga olukorda ning otsustades, kas näiteks on vaja rohkem mänguasju,“ selgitab Siklander.
Uuringud näitavad, et rollimängud on õppimise jaoks äärmiselt olulised. Mängimine annab lastele võimaluse panna end erinevatesse olukordadesse ja näha asju nii juhi kui ka järgija vaatenurgast.
„Isegi stsenaariumi ja rollide kavandamine on õpikogemus, sest see nõuab, et lapsed kasutaksid eelnevaid kogemusi, arusaamu ning teadmisi teema kohta. Mängimine ise on võimalus koguda teiste kaudu uusi teadmisi,“ sõnab Siklander.
Mängimise füüsilised aspektid panevad proovile nii keha kui ka vaimu ning annavad lastele nende vastupidavuse ja võimekuse kohta tagasisidet. Mängimine annab lastele võimaluse õppida uusi asju.
„Laste jaoks on mängimine meelelahutuse aktiivne vorm. Näiteks teleri vaatamine ei ole sama asi, mis mängimine. Mängimine annab lastele stiimuleid, mis neid innustavad ja hoiavad motiveerituna.“
Aju-uuringud näitavad, et inimene toimib terviklikult ja füüsiline tegevus stimuleerib ka vaimu. Liikumise tähtsust ei saa seega alahinnata ja see tuleks õppeprotsessi kaasata.
„Me kõik teame, kuidas ka kergem kehaline liikumine võib ühtäkki aidata leida lahenduse probleemile, mis on teid pikka aega vaevanud. Aju vajab uue teabe töötlemiseks aega, mistõttu on oluline hoida kogu keha aktiivsena kas õppimise ajal või varsti pärast seda,“ sõnab Siklander.
Mänguväljakute maailmas on parim mitmekülgsus. Optimaalne mänguväljaku kujundus pakub stiimuleid erinevatele tegevustele, kasutajatele ja mõtteviisidele. Tehnoloogia võimaldab ehitada täiesti uute mõõtmetega uue põlvkonna mänguväljakuid. Digitaalsed komponendid võivad olla mõeldud selleks, et anda lastele edusammude kohta tagasisidet või mängu järgmisele tasemele viimiseks näpunäiteid. Siklander usub, et suurepärase mänguväljaku kujundamiseks on vaja ka tõeliste ekspertide ehk laste panust.
„Ideaalis peaks mänguväljakute kujundamisel konsulteerima lastega. Lastele sõnaõiguse andmine suurendab tõenäosust, et nad lõpuks mänguväljakut kasutavad, ning kujundamisprotsess ise võib olla lastele ka õpikogemus ja võimalus kasutada oma kujutlusvõimet.“
Õppeteadlane ja dotsent Oulu Ülikoolis.
Kõik õigused kaitstud Fixman poolt 2024
